Artiklid

You are here:
Inimvara ja kaitsetahe on tehnoloogiast olulisem strateegiline ressurss 

Veiko-Vello Palmi raport aitab ühe tõlgenduse, kuidas tagada Eesti aegumatu ja võõrandamatu iseseisvus. Eesti kaitsevõime tugineb rahva kaitsetahtele, nutikusele ja kogu ühiskonna, sh naiste, kaasamisele. Eestil tuleb enam siduda kaitsetööstus, tehnoloogia ja ülikoolid ning kasutada kogu inimvara potentsiaali. Kui me oma mõttekojaga veebruari lõpus alustasime, siis kirjutasime koos Leif Kaleviga arvamusloo «Eesti ei kao tankide…

Read article
Elektri taga peitub vaidlus Eesti tuleviku üle

Erakonnad käsitlevad energiapoliitikat võrdlemisi ideoloogiliselt. Seega ei käi vaidlus ainult elektri tootmise variatsioonide üle, vaid peegeldab erinevaid arusaamu riigi rollist, riskidest ja ühiskonna tulevikust. Eesti erakondade energiapoliitilisi seisukohti jälgides võib jääda mulje, et küsimus ei ole ainult selles, kuidas elektrit toota, vaid selles, millist riiki me tahame ehitada ja milliseid riske peame kõige olulisemaks. Huvitaval…

Read article
Relvapoliitika väljaspool emotsioone

Eesti relvapoliitika peaks liikuma riigikeskselt mudelilt kodanikukesksemale. Raport rõhutab kaitsetahet kui oskustel ja enesekindlusel põhinevat strateegilist ressurssi. Sügisel menetlusse jõudev relvaseadus annab vastuse, kas lähtume eilsetest või tänastest julgeolekuohtudest. Raport «Relvapoliitika laiapõhjalise riigikaitse alusena» ei käsitle mitte ainult relvi, vaid palju ka laiemat küsimust: milline on riigi ja kodaniku suhe olukorras, kus julgeolekukeskkond on pöördumatult…

Read article
Kas Eesti inimene saab valida maaelu ka siis, kui turumehhanismid seda ei soosi? 

Mõnes kohas võib kool või päästekomando olla majanduslikult «ebaefektiivne», kuid strateegiliselt vältimatu. Seal, kus on võimalik kogukondlikku aktiivsust ära kasutada, ei pea riik nii palju panustama. Küsimus on selles, kas neil, kes tahavad väljaspool keskusi elada, on selleks päriselt võimalus. Eesti regionaalpoliitika suurim probleem ei seisne enam ammu selles, et mõni maapiirkond areneb aeglasemalt kui…

Read article
Poliitikas juhtub sageli midagi paradoksaalset: omadus, mis aitab võimule jõuda, võib hiljem muutuda omaduseks, mis hakkab võimu piirama.

  Kuigi see pole ametlik kliiniline diagnoos, räägitakse poliitika ja juhtimise kontekstis üsna sageli nähtusest, mida võiks nimetada poliitiku kinnijooksmise sündroomiks. Seda nähtust kirjeldatakse erinevate mõistetega: otsustusväsimus (decision fatigue), kognitiivne jäikus (cognitive rigidity), tunnelnägemine (tunnel vision), vigases suunas edasi surumine (escalation of commitment) või lihtsalt läbipõlemine (burnout). Poliitikas on selle efekti teke võrdlemisi loomulik. Sest…

Read article
Kas Eesti tahab olla toimiv riik, mis suudab katta oma kulud või mitte? 

Probleem on selles, et maksusüsteemi lihtsus ei ole enam konkurentsieelis. Ei saa mööda vaadata ka Eesti regionaalsest ebavõrdsusest. Kestlik riik vajab teadmispõhist otsustamist, head valitsemist ja tugevat rahvuslikku eneseteadlikkust. Põhimõtte Koja algatusel tellitud Raul Eametsa raporti «Eesti majandus globaalsete tõmbetuulte käes» väärtus ei seisne ainult majandusseisu kirjeldamises, vaid selles nihutatakse fookus päevapoliitiliselt vaidlustelt strateegilisemale tasandile,…

Read article
 Eesti Euroopa poliitika: vähem pealtvaatamist, rohkem iseseisvust 

Hololei raport, kirjutatud Põhimõtte Kojale,  kritiseerib ELi aeglast otsustusvõimet, killustunud turgu ja ülereguleerimist. Ta hoiatab, et ideoloogiline rohepööre ja suur energiakulu viivad Euroopa tootmise ja mõju mujale. Eestile soovitab ta selget rahvuslikku huvi, poliitilisemat ELi kurssi ja järgmise eelarve nutikat kasutust. Põhimõtte Kojale esitatud mõttepaberis kirjutab staažikas Euroopa Liidu tippametnik Henrik Hololei kokkuvõtlikult sellest, kuidas…

Read article
Riigi bürokraatiaaparaat tuleks üle vaadata 

Eesti riik on muutunud killustunuks ja ülebürokratiseerituks. Riigi funktsioonide delegeerimine QUANGOdele hägustab vastutust ja kergitab kulusid. Valitsus peaks tegema põhjaliku auditi ja tooma osa ülesandeid tagasi ministeeriumidesse. Eesti riik on rajanud liigselt bürokraatliku süsteemi, mis koormab maksumaksjat, ja seega tuleb üle vaadata meie riigi haldusstruktuur, kirjutab Eesti ehitas 1990. ja osalt ka 2000. aastail kiiresti…

Read article
Ott Lumi: mikromanageerimise vabariik

  Hiljutisi meediakommentaare lugedes jäi mind kummitama mõte, kuidas endine Reformierakonna linnapoliitik Pere võttis kokku peamise põhjuse, mis pani teda erakonnast lahkuma. Ta väitis, et erakonnas valitseb “mikromanageerimine” kui keskne juhtimispraktika. Justkui déjà vu’na meenus mulle Taavi Rõivase üle kümne aasta tagune kõne, kus ta sõnastas toonase erakonna visiooni, mille põhiidee oli, et Eesti ei vaja enam suurt narratiivi, vaid…

Read article
Eesti ei kao tankide tõttu, kuid ta võib kaduda vaikselt

OTT LUMI JA LEIF KALEV Rahvusriik kui pikaajaline kestmisprojekt on jäänud osaliselt läbi mõtestamata. Rahvastikupoliitika peab muutuma rahvusliku kestmise poliitikaks. Eesti ei seisa täna valiku ees, kas olla julgeolekuriik või hooliv ühiskond. Ta peab olema mõlemat. «Meie kohanemine saab olema suhteliselt raskem ka seepärast, et oleme viimasel ajal ise oma niigi piiratud diskussiooniruumi üpris kitsaks…

Read article