Peaaegu iga päev sünnib uus poliitiline vaidlus, sellises õhustikus tekkis mõte luua Põhimõtte Koda.
Põhimõtte Koja raportid ei kirjelda üksnes hetkeprobleeme, vaid pakuvad probleemidele realistlikke valikuid.
Tulekul on raportid sisejulgeolekust, migratsioonist, riigivalitsemisest ja demokraatia tugevdamisest.
Eesti avalikus ruumis ei ole arvamustest puudus. Puudu on millestki muust – otsustest, mis on läbi mõeldud ja lähtuvad pikast vaatest.
Peaaegu iga päev sünnib uus poliitiline vaidlus. Mõni kestab paar päeva, mõni paar nädalat. Vahetuvad teemad, loosungid ja süüdlased, kuid riigi kõige olulisemad küsimused jäävad paraku tagaplaanile. Demograafilist olukorda ei paranda järgmine pressiteade. Riigivalitsemist ei muuda tõhusamaks järjekordne valimislubadus, nagu ei arene ka elu edasi üksnes sellepärast, et vahetub minister. Ääremärkusena võib öelda, et viimasel ajal astuvad ministrid tagasi peamiselt kriminaalasjade tõttu, sest poliitilise vastutuse võtmine ei näi enam kombeks olevat.
Sellises õhustikus sündiski mõte luua Põhimõtte Koda. Mitte selleks, et lisada mürasse veel üks hääl, vaid selleks, et tuua avalikku arutellu rohkem strateegilist vaadet, teadmisi ja julgust vaadata järgmiste valimiste asemel järgmise põlvkonna poole.
Eesti suurimad väljakutsed ei seisne üksikutes kriisides, vaid riigi võimes neile pikemas vaates vastata.
Oma tegevuse keskse meetodina oleme kavandanud poliitikavaldkondade raportite ja mõttepaberite koostamise. Teemasid ja raportööre oleme valinud eelkõige ekspertsuse alusel. Samas oleme käsitlenud ka küsimusi, mille vastu on ühiskonnas kõrgendatud huvi ning mille puhul oleme teadlikult püüdnud puudutada ühiskonna valupunkte. Põhimõtte Koja egiidi all avaldati 2026. aasta esimesel poolel kaheksa raportit ja kaks mõttepaberit.
Põhimõtte Koda on püüdnud vaadata riiki tervikuna – maksupoliitikast julgeolekuni ning Euroopa Liidu poliitikast ja regionaalarengust ettevõtluskeskkonnani. Kõiki neid raporteid ühendab üks põhimõte: Eesti suurimad väljakutsed ei seisne üksikutes kriisides, vaid riigi võimes neile pikemas vaates vastata. Seetõttu ei kirjelda raportid üksnes hetkeprobleeme, vaid otsivad nende põhjuseid ja pakuvad süsteemseid lahendusi. Vähemalt selline on olnud meie pürgimus.
Põhimõtte Koja raportid ei ole kirjutatud akadeemilisteks harjutusteks. Nende eesmärk on mõjutada avalikku arutelu ja poliitikakujundamist. Iga raport püüab muuta viisi, kuidas mõnda probleemi nähakse ning pakkuda otsustajatele realistlikke valikuid. Seetõttu ühendavad raportid teaduskirjanduse, rahvusvahelise kogemuse ja praktilised poliitikasoovitused.
Võib küsida, kas meie raportitest joonistub välja ka maailmavaade, millest lähtume. Kui jah, siis võiks esile tuua kaks peamist kriteeriumi: Eesti-kesksuse ja tulevikku suunatuse. Nende eelduseks on tugevad institutsioonid, ettevõtlik majandus, kvaliteetne haridus, toimiv demokraatia, ühiskondlik usaldus ning riigi võime mõelda kaugemale järgmistest valimistest.
Juba praegu on võimalik aimata järgmisele valitsusele langevaid peamisi pinge- ja vastutustelgi. Üks kesksemaid neist on kahtlemata demograafia. Seda ilmestas ka Põhimõtte Koja vastav raport, mis on seni tekitanud kõige enam poleemikat. Tegemist on valdkonnaga, mis vajab tõstmist poliitiliste prioriteetide sekka ning mille kohta võiks erinevatelt erakondadelt oodata senisest selgemat ja terviklikumat käsitlust.
Kuidas seda aga saavutada olukorras, kus kaitsekulud on vältimatu prioriteet ja riigieelarve ei ole kummist? Järelikult tuleb üle vaadata riigieelarve põhilised kuluartiklid sellistes suurtes valdkondades nagu sotsiaalkaitse, tervishoid ja haridus. Sellise ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks peab riik olema valmis analüüsima iseennast ja oma seniseid eelarvevalikuid. Samuti tuleb riiki senisest rohkem mõtestada erasektori võimaluste kasutaja ning paindliku kodanikuühiskonna kaasajana.
Pakume visiooni tervishoiu edasisest käekäigust, esitame mõtteid hariduse tulevikust ning avaldame kitsamate valdkondade kohta mitu mõttepaberit.
Nende ja paljude teiste valdkondlike teemadega on meil plaanis ka sügisel ühiskonda kõnetada, ärgitada ja võib-olla isegi ärritada. Tulekul on raportid sisejulgeolekust, migratsioonist, riigivalitsemisest ja demokraatia tugevdamisest. Pakume visiooni tervishoiu edasisest käekäigust, esitame mõtteid hariduse tulevikust ning avaldame kitsamate valdkondade kohta mitu mõttepaberit.
Loodame, et erakonnad, kellel on reaalne võimalus võtta pärast valimisi valitsemisvastutus, alustavad sisulist ettevalmistust märksa varem kui valimiskampaania ajal. See tähendab, et tähtsamates poliitikavaldkondades peaksid baaseelnõud, muudatusettepanekud ja nende mõjuanalüüsid olema ette valmistatud juba enne valimisi. Põhimõtte Koda ei võta endale erakonna rolli, sest me ei ole erakond.
Küll aga näeme end sillana teadmiste ja poliitiliste otsuste vahel. Demokraatia ei vaja ainult erakondi ja valimisi, vaid kodanikuühendusi, mis suudavad ideid katsetada, ebamugavaid küsimusi esitada ja poliitika ajahorisonti pikendada. Meie ülesanne ei ole otsustajatele ette kirjutada, mida nad peavad tegema, vaid muuta otsustamata jätmine keerulisemaks ning läbimõtlemata otsused nähtavamaks.
Meie tegelik mõju ei väljendu seega raportite arvus ega meediakajastuste mahus. Edu saame mõõta selle järgi, kas mõni idee jõuab erakondade programmidesse, seaduseelnõudesse, riigi arengukavadesse või vähemalt tõsiseltvõetavasse avalikku arutellu. Mõttekojad ei pea ise võimu teostama, kuid nad peavad aitama parandada nende ideede kvaliteeti, mille alusel võimu teostatakse.
Eesti väiksus seab meile piiranguid, kuid loob samal ajal ka selge eelise. Meil on võimalik tuua eksperdid, ettevõtjad, kodanikuühiskonna esindajad ja poliitikakujundajad ühe laua taha kiiremini ning vahetumalt kui paljudes suuremates riikides. Põhimõtte Koja ülesanne on olnud seda eelist kasutada: luua ruum, kus kohtuvad teadmised ja praktiline kogemus ning sünnivad Eesti tulevikku kujundavad otsused.
