FBI otsis 22. augusti hommikul läbi USA presidendi Donald Trumpi endise riikliku julgeoleku nõuniku ja nüüdseks presidendi kriitikuks kujunenud John Boltoni kodu. Associated Pressi teatel oli läbiotsimine Boltoni kodus osa uurimisest, mis hõlmas salastatud dokumentide käitlemist. Ega me lõpuni ei saagi hetkel diagnoosida antud kaasust, aga teatud märgid viitavad, et tegemist on Trumpi kättemaksuaktsiooniga. Näiteks FBI direktor Kash Patel postitas reede hommikul sotsiaalmeediaplatvormile X krüptilise sõnumi, kus ütles: “KEEGI ei ole seadusest kõrgemal… @FBI agendid missioonil.” Teadupärast nimetas Trump FBI juhiks oma lojaalse nõuniku Kash Pateli, kes töötas tema eelmises administratsioonis kaitseministeeriumi büroojuhina. Patel kirjutas valitsuses töötamisest 2023. aastal memuaarid pealkirjaga “Valitsuse gängsterid”. Seal ütles ta muu hulgas, et FBI tippametnike seas tuleb korraldada ulatuslik vallandamine, mis lõpetaks “valitsuse türannia”. Samuti on ta väitnud, et “süvariik” sekkub pidevalt USA sisepoliitikasse, tuues esile, et 2020. aastal Trumpi kaotusega lõppenud valimistega oli seotud seesama süvariik.
Olgu see kerge intro teemasse, kuidas Trump on oma administratsiooni volituste piire kombanud. Nimekas politoloog Steven Levitsky Harvardi ülikoolist on oma uurimisfookusse võtnud küsimuse, kuidas “terved” demokraatiad võivad langeda autoritaarsusse. Ta on tõdenud, et paraku ameeriklased ei ela enam demokraatlikus režiimis (vt tema raamatut “How Democracies Die”). Ajakirjas Foreign Affairs aasta alguses avaldatud artiklis kirjutavad Levitsky ja kaasautor Lucan A. Way, kuidas Ameerika Ühendriikide demokraatia laguneb tõenäoliselt Trumpi teise ametiaja jooksul niivõrd, et see ei vasta enam liberaalse demokraatia standardkriteeriumidele: kõikehõlmav täiskasvanute valimisõigus, vabad ja õiglased valimised, kodanikuvabaduste laialdane kaitse. Autorid nendivad, et need tegurid on USA-s väga selgelt löögi all. Nad toovad esile, et demokraatia kesksed tegurid on just viimase 10 aasta jooksul selgelt kannatanud, ajaliselt Trumpi esimesest võidust tema teise võiduni. Sellele viitavad erinevad langused demokraatia põhimõõdikutes, mis näitavad, et USA demokraatia on langenud vahemikku, kus riik saab end võrrelda näiteks Panama, Rumeenia ja Argentinaga.
Tõepoolest, maailma üks mõjukamaid demokraatiaindekseid Economist Intelligence Unit (EIU) liigitab USA selles reas 28ndaks maailmas. USA, mis ajalooliselt on tabelis olnud nn täisdemokraatia, kaotas selle staatuse 2016. aastal, samal ajal Trumpi valimisega presidendiks. Kuid antud kokkusattumus oli juhuslik. 2016. aasta raport tõi välja järgmise dünaamika: langus algas 1960ndate lõpus Vietnami sõja, kodanikuõiguste teemaga. Olukorda halvendasid omakorda sõjad Lähis-Idas, finantskriis ja pidev ummikseis Washingtonis seadusloome valdkonnas. Selle tagajärjel sai USA-st “vigadega demokraatia” (flawed democracy). See tähendab, et laias laastus on valimised vabad ja ausad, kuid esineb probleeme valitsuse toimimises, ühiskond on poliitiliselt polariseerunud ja madal usaldus institutsioonide vastu inimeste seas levinud. Muide, Eesti saavutas selles samas demokraatiaindeksis 21. koha 2025. aastal, mil esmakordselt saadi täisdemokraatia tiitel. Endistest postkommunistlikest maadest saavutas sama tulemuse samal ajal ka Tšehhi.
Antud uuring vaatab viit kategooriat: valimisprotsess ja poliitiline pluralism (12 näitajat), valitsuse toimimine (14 näitajat), poliitiline osalus (9 näitajat), poliitkultuur (8 näitajat) ja kodanikuvabadused (17 näitajat). Lisaks juba markeeritud kahele demokraatia tüübile (täisdemokraatia ja vigadega demokraatia) jagab antud indeks riigid veel kahte gruppi.
Esiteks, hübriidrežiimid on riigid, kus toimub regulaarselt valimispettusi, mis takistab neil olemast õiglane ja vaba. Nendes maades on tavaliselt sõltumatu kohtusüsteem, laialt levinud korruptsioon ja nõrk õigusriik. Poliitilised vastased ja meedia kannatavad valitsuse ahistamise ja surve all. Nendes riikides on puudulik poliitkultuur, madal poliitikas osaluse määr ja valitsemise toimimises leidub oluliselt enam puudujääke kui vigadega demokraatias.
“Põhjakoristajad” on autoritaarsed režiimid – riigid, kus poliitiline pluralism puudub või on tugevalt piiratud. Need riigid on sageli absoluutse monarhia või diktatuuriga ning neil võib olla mõningaid tavapäraseid demokraatlikke institutsioone, kuid nende tähtsus on väike.
Levitsky väidab, et USA demokraatia on kiirelt kujunemas hübriidrežiimiks. Eesti puhul tähendab see fakt kindlasti seda, et vähemalt demokraatia mõttes ei ole meil enam tark võrrelda end USA-ga, sest see eeskuju pole enam adekvaatne.
25.08.25
Edasi
