Valitsuse pressikonverents Stenbocki majas.
Michali valitsus on silmitsi nurjatu probleemiga. Kas see lõpeb nutulauluga või saab sellest midagi, mis läheb Eesti poliitika ajalukku positiivsena?
Muidugi, poliitilise kriisi mõiste on oma olemuselt hägune. Variatsioonideks on klassikaliselt majandus- ja eelarvekriis, poliitilis-moraalne kriis, sõja või muu julgeolekuteemaga seotud kriisitüübid, identiteedipoliitika kriis (nagu seda oli pronkssõduri kaasus). Kriise saab üldistades jaotada ka põhiseaduslikeks kriisideks, valitsuskriisideks, legitiimsuskriisideks, sotsiaalseteks kriisideks, rahvusvahelisteks kriisideks jne. Ühesõnaga, müriaad võimalust.
Viimasel kahekümnel aastal on Eestis olnud kriise, mida võiks defineerida poliitilisteks, omajagu. Pronkssõduri eemaldamisega seotud kriis, 2008. aastal alanud globaalne finantskriis, 2011 lahvatanud erakonna rahastamise skandaalist tulenenud avalik rahulolematus demokraatiaga, mida president Ilves raamistas poliitilise moraali kriisina. Aastal 2015 Euroopas intensiivistunud rändekriis, mille kese polnud Eestis, küll aga tabasid meid mitmed siirded. 2020. aastal alanud koroonakriis, mille juurestik ei olnud samuti poliitiline, vaid meditsiiniline, pöördus õige pea kõikjal maailmas poliitiliseks. 2022 algas sõda Ukrainas, samal ajal tekkis üleilmne majanduskriis, mis Eesti jaoks muundus samm-sammult ka eelarvekriisiks. Ülekursiga valmisloosungid 2023. aasta Riigikogu valimistel ning idavedude skandaal on ilmselt veel liiga värsked, et nende kohta kindlaid hinnanguid anda, aga kriisid ju needki.
Vaadates kriisi, millest lähtuvalt hakkas valitsema Kristen Michali kureeritud riigivõim, siis sellist olukorda pole põhjust kadestada. Reformierakonnale ja koalitsioonile lähedal seisvad, aga ka kaugemad isikud on avaldanud meelsust, et kaitsekulude hüppelist kasvu ei saa lahendada järskude maksutõusudega, vaid selleks oleks otstarbekas võtta riigil laenu. On huvitav jälgida, kas Michali valitsus on valmis mõtlema ka n-ö kastist väljas lahenduste peale või kuuleme traditsioonilist juttu selle idee teostamatusest, kus taamalt kostub tundmatu riigiametniku jäine hingus.
Küsimuses, kas tänane valitsuse maksuplaan võiks olla edukas, ei ole minul ühest vastust. Mulle tundub, et tegemist on nn nurjatu probleemiga (Rittel ja Webber, 1973)(1), mille puhul see, kas valitsus on käitunud õigesti või valesti, selgub tagantjärele. Algselt planeeringute vallast pärit ja üsna ruttu juhtimisse ning poliitika valdkonda üle võetud kontseptsioon räägib meile sellest, et nurjatute probleemide põhiline iseloomuomadus peitub tõigas, et need probleemid ilmnevad reeglina keerukas keskkonnas. Täpsemalt, need on probleemid, mida iseloomustab ebamäärane olukord ja kus ole võimalik täpselt määratleda, milline on optimaalne tulem (nt kui palju on otstarbekas makse tõsta). Lahendused tavaliselt ei ole õiged ega valed, vaid teatud tingimustel vastuvõetavad (vaevalt, et ükski terve mõistusega ettevõtja teoreetiliselt üldse maksutõuse heaks kiidaks). Iga probleemolukord on ainulaadne, selle lahendus pigem ühekordne protsess, mida ei saa korrata, ning õige lahend tekibki sageli juhuse najal.
Mulle näib, et tänases olukorras, kus pinged on haripunktis nii majanduslike tegurite kui ka poliitiliste ja sõjanduslike aspektide tõttu, ei olegi hästi võimalik ette ennustada, kas valitsuse praegune poliitiline kurss kaldub valijate silmis enne 2027. aasta Riigikogu valimisi pluss- või miinuspoolele.
Ühest küljest uus valitsus justkui pingutab, et saada riigieelarve paremini balanssi, tehes oma samme kahtlemata ebapopulaarsete poliitikameetmete kaudu. Teisest küljest eksisteerib ka võimalus, et suur osa valijaskonnast neelab konksu alla ja lõpuks saabub teadmine, et teisiti ei saagi poliitikat antud olukorras teha. Nurjatu probleemi lahendamine poliitikas eeldabki juba eos riskide võtmist.
Nõnda peab veel ootama, kas tänane kriisilahendusviis on retrospektiivis ebaõnnestunud eleegia või midagi, mis läheb Eesti poliitika ajalukku positiivsena.
Viited:
(1) Rittel, H., Weber, M. (1973). Dilemmas in a General Theory of Planning. – Policy Sciences 4, 155–169.
Edasi portaal
