- Tehisintellekt hõlbustab seadusandja või muu asutuse loodud eelnõude valmimist.
- Paljud kampaaniameistrid juba kasutavad sisu loomisel tehisintellekti abi.
- Vajame siiski poliitikuid väärtus- ja moraaliotsuste langetamiseks.
Tehisintellekti võimest poliitikuid asendada ja poliitikat muuta kirjutab riigi- ja poliitikateaduste doktor Ott Lumi.
Kui nüüd vaadata tagasi lõppenud kevadsuvisele poliitikahooajale, siis esiteks võiks sündmuste jada iseloomustada kui sissepoole suunatud ja teatud mõttes ühiskonnast ja tema päris probleemidest irdunud protsessi. Sest viimase aja poliitilised sündmused, nagu kevadel alanud obstruktsioon, aga ka augustikuised presidendi salapärased «kottimised» ja segadused riigikogu uurimiskomisjonidega, ütlevad keskmisele Eesti valijale suhteliselt vähe.
Ka need tegevused, mis pidid kõnetama väliskeskkonda, toimisid keskpäraselt. Ebaõnnestunud automaksu kui teema lansseering (mis kujunes pigem Reformierakonna tippude sisediskussiooniks) ja jutt suurest kärpevajadusest, nüüd äsja augustis, lasevad spekuleerida, et miskit on valitsuse tegevusega ja kommunikatsiooniga lahti. Ma isegi ei tea, et valitsus oleks oma sadat päeva kuidagi avalikult markeerinud – ilmselt siis polnud eriti uudiseid, mis puudutab poliitikaid policy mõttes.
Küll on lühike kevad-suvi olnud üllatavalt skandaalirikas. Oleme näinud valitsuskoalitsiooni omajagu ämbreid kolistamas, alates Johanna-Maria Lehtmest ja lõpetades Kaja Kallasega. Ka opositsioon on üksjagu silma paistnud, rääkides näiteks Pere Sihtkapitali nn uuringutest.
Võiks ju küsida, milleks meile üleüldse poliitikud, kui nad käituvad ebaadekvaatselt. Ehk pakub hoopis tehnoloogia lahenduse. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi ajakirjas tulid hiljuti tehnoloogiaajakirjanud Bruce Schneier ja Nathan Sanders välja oma käsitlusega sellest, kuidas tehisintellekt võib asendada poliitikuid ja muuta poliitikat.
Esiteks sel moel, et tehisintellekt hõlbustab seadusandja või muu asutuse loodud eelnõude valmimist. Massachusettsis ja USA esindajatekojas on juba esitatud mõned esimesed näited tehisintellekti kirjutatud seaduseelnõude kohta, kuigi need on veel algelised.
Tegelikkuses näeme juba praegu, kuidas kampaaniameistrid kasutavad sotsiaalse sisu valmistamiseks tehisintellekti abil loodud pilte ja küsitlejad simuleerivad tulemusi tehisintellekti toel loodud vastajate abil.
Teiseks prognoosivad nad olukorda, kus tehisintellektil tekib õige pea võime teha olemasolevatesse seadustesse või seaduseelnõudesse parandusi, mis on kohandatud mõne konkreetse huvi teenimiseks. Algselt on see võimalik juhul, kui tehakse väikseid muudatusi, mida juhib selge direktiiv, mis on seotud täpselt määratletud eesmärgiga.
Kolmandaks, õige pea saabub hetk, kus tehisintellekti abil loodud poliitilised sõnumid on paremad kui kampaania konsultantide soovitused. Tegelikkuses näeme juba praegu, kuidas kampaaniameistrid kasutavad sotsiaalse sisu valmistamiseks tehisintellekti abil loodud pilte ja küsitlejad simuleerivad tulemusi tehisintellekti toel loodud vastajate abil. Järgmine samm selles arengus on tehisintellekti abil välja töötatud poliitilised sõnumid.
Neljandaks, tehisintellekt võib luua eduka platvormiga poliitilise partei, mis meelitab ligi kandidaate, kes võidavad valimised. Ehkki tehisintellektil ei ole tõenäoliselt võimalik kandideerida ja poliitikuametit pidada, pole välistatud, et see võib vabalt võtta eduka valimisnimekirja koostamisel juhtohjad enda kätte.
Viiendaks, AIst võib saada edukas üksus, mis on võimeline korjama annetusi kampaaniafondi. Kuigi ChatGPTga loodud ettevõtted ei pruugi veel poliitmaailma tormiliselt vallutada, on selles peidus põhimõtteliselt võimalus luua sarnased algoritmilised agendid, mis panevad tööle kaasaegse kaubanduse ja nn finantsvõimekused, mis juba praegu aitavad automatiseerida äri- ja finantsotsuseid.
Kuuendaks leiavad nad, et tehisintellekt suudaks saavutada reaalseid poliitilisi tulemusi iseseisvalt. Isegi kui tehisintellekti puhul ei saa öelda, et sel on praegu või tulevikus oma soovid või eelistused, võib inimene programmeerida selle nii, et sel oleks eesmärk – näiteks maksude alandamine või tururegulatsiooni leevendamine. Veidi uskumatu, kuid Schneieri ja Sandersi meelest realistlik eesmärk.
Niisiis, poliitikutel võetakse õige pea samm-sammult rida funktsionaalsusi käest ära. Aga milleks me neid jätkuvalt vajame, on õigesti langetatud väärtus- ja moraaliotsused. Seda masin ei asenda.
Artikkel on esmalt ilmunud ajalehes Postimees.
