Niimoodi, pateetiliselt, on sõnastatud Alo Mattiiseni fosforiidisõja ajal Eesti rahvast alarmeerinud laulu pealkiri.
Fosforiiti teadupärast Eestis ei hakatud kaevandama, aga mõnes mõttes on selle laulu pealkiri ideeliselt tänini päevakorras. Mured Kirde-Eestiga on loomulikult teist laadi, kuid neid eitada ei oleks tark.
Ääremärkusena olgu öeldud, et aastal 2023, keset tärkavat majanduskriisi, võiks fosforiidi kaevandamist uurida küll, sest oleme iseseisev riik, kes oma piire kontrollib. Oht, et keegi meile võõrtööjõudu vägisi siirdab, pole praegu teema. Muidugi, meil kõikjal lokkava NIMBY-hoiakuga see mõte ei realiseeruks nii ehk naa. Lisaks eeldaks see aastatepikkusi keskkonnauuringuid, mille algatamises on Eesti Vabariik siiani olnud tõrges.
Aga vaatame Ida-Virumaale korraks otsa. On selge, et käärid ülejäänud Eestiga on silmatorkavad. Kui Eesti rahvaarv on viimase 15 aasta jooksul kasvanud 2%, siis Ida-Virumaa rahvastik on kahanenud 18%. Siserände arvelt kaotas enim elanikke Ida-Virumaa, kust mõnda teise maakonda lahkus 4900 inimest rohkem kui asemele saabus. 80% Ida-Virumaa siserändajatest asus Harjumaale, mis on suurim protsent maakondade lõikes (2021. aasta rahvaloenduse põhjal). Kui SKP inimese kohta on Eestis keskmiselt tervikuna 73% Euroopa Liidu keskmisest, siis Ida-Virumaal on see 42%. Ja kui registreeritud töötuse määr on Eestis tervikuna 6%, siis Ida-Virumaal 12%. Samas, tänu energeetikavaldkonnale on suurim tööstus- ja ehitustegevuse osakaal maakondlikus lisandväärtuses jätkuvalt Ida-Virumaal (47%). Niisiis, kui mõtleme Eesti majandusele tervikuna, tasub meeles pidada, et tegu on Eesti nurgaga, kus endiselt tahetakse ja osatakse tööd teha. See pole väheoluline tõik, arvestades startup’indusele koitvat kriisi ja seda, et Eesti majanduse uue kasvulaine lootus rajaneb eeskätt tööstusel.
Ilmselgelt on iga piirkonna võtmeküsimus majandus – sellest oleneb kõik muu. Eriti kui võtta arvesse, et regioonina on Kirde-Eestis enim toimetulekuraskustega inimesi. Selles kontekstis, ainuüksi mõeldes Virumaa tööstusele, on juba oluline kahju majandusele tekkinud. Estonian Cell seiskas kõrgete energiahindade tõttu tootmise. Puitplaatide tootja REPO Vabrikud esitas pankrotiavalduse juba aasta eest. Aseri tellisetehas seisab, kuna Vene turg kukkus kokku. Kunda Nordic Cement sulges osaliselt tootmise.
Majandus kiirgab ka teistesse valdkondadesse, aga Ida-Virumaal on tänini olemas ka arvestatav väärtuslõhe ülejäänud Eestiga. Nagu näitab Riigikantselei viimane seireuuring, on Ida-Virumaal väga selged erisused inimeste hoiakutes võrreldes muu Eestiga. Näiteks regionaalses võrdluses on Kaitseväe harjutusväljade laiendamisele suurim vastuseis just Kirde-Eestis. Arvestatav lõhe laiutab ka eesti ja muudest rahvustest elanike vahel Ukraina sõja teemadel. Kui tervikuna mõistab venelaste sõjategevuse hukka 83% elanikest, siis mitte-eestlastest mõistab selle hukka 58%, koguni 9% toetab sõda ja kolmandikul puudub selge seisukoht.
Kuid Kirde-Eesti kontekstis ei saa kõrvale jätta poliitilist faktorit, mida meile näitas valimisliidu Koos üllatav edu Ida-Virumaal. See tähendab, et Eesti poliitiline eliit peab praeguses julgeolekuolukorras väga täpselt hindama situatsiooni seal ringkonnas, tagama vajalikud riigiinvesteeringud ja üleüldse loobuma suhtumisest, et Kirde-Eesti justkui ei vaja eritähelepanu.
Meenutame liikumist Koos, kes Eesti Vabariigi Riigikogu valimisteks 5. märtsil 2023 moodustas valimisliidu Eestimaa Ühendatud Vasakparteiga. See kooslus rajas oma kampaania sellistele Kremli jutupunktidele nagu rahvustevahelise harmoonia taastamine Eestis, avatud hääletusvorm ja valimisreform (loe: Ida-Virumaal isikuvalimiste võimaldamine), riigi jaoks oluliste küsimuste lahendamine referendumi teel (loe: Ida-Virumaale autonoomse staatuse andmine) ning et Eesti riik ei peaks otseselt ega kaudselt osalema üheski teise riigi sõjalises konfliktis (loe: Eesti peaks olema Ukraina sõjas neutraalne). Meenutagem, et Aivo Petersoni (elukutselt massöör) nimekiri kogus rohkem kui 14 000 häält. Petersoni isiklik häältesaak, 3968 häält, oli pisut kehvem kui Mihhail Stalnuhhinil, aga näiteks parem kui Yana Toomil Keskerakonnast. Kusjuures isikumandaadist ehk otse riigikokku pääsemisest jäi Petersonil puudu vaid mõnisada häält. Olgugi et Peterson on tänaseks kinni peetud, liigub suur hulk tema toetajaid ikka ringi.
Seega loodetavasti on värskel valitsuse Ida-Virumaa esindajal Jaanus Purgal õigus, kui ta ütles, et ei usu, et tal tuleb tegemist teha meelsusküsimustega. Mina selles nii kindel poleks, aga loodame, et eksin.
Mis puudutab valitsuse tähelepanu Ida-Virumaale, siis loodetavasti ei näita selle tähtsust uue ametikoha sisseseadmine olukorras, kus valitsuse eriesindajal puudub arvestatav mandaat ja diskretsiooniruum millegi korraldamiseks.
Artikkel on esmalt ilmunud ajakirjas Edasi.org.
