Arvatavasti on tänase seisuga üpris selge, milline on pool aastat tagasi valitud USA 47. presidendi natuur. Õigus oli neil, kes ennustasid, et see saab olema oluliselt radikaalsem kui 45. presidendi oma. Milles on ka teatav loogika, sest seekord et hillitse liidrit ratsionaalselt mõtlevad nõustajad, vaid (mõne erandiga) lihtsalt pugejad. Trump on kolmas president Ameerika…
Read article
Vastalustava Kristen Michali uue koalitsiooni kohta on veel vara mingeid põhjapanevaid hinnanguid anda. Selle edukuse määravad kolm kriitilist tegurit. Teoreetiliselt on seda tüüpi koalitsioonid, mille on moodustanud sarnase maailmavaatega erakonnad, kindlasti oma tegevuslaadis efektiivsemad, sest neil ei kulu liiga palju aega omavahelistele põhimõttelistele vaidlustele. Politoloogiliselt määratletakse seda tüüpi koalitsioone “seotud osapoolte koalitsioonidena”, lähtudes valitsuspartnerite ideoloogistest…
Read article
Sellise pealkirjaga võiks kokkuvõtlikult defineerida käesolevaid üldvalimisi Saksamaal Eesti vaates. Euroopas valitseb suur teadmatus globaal- ja julgeolekupoliitika tuleviku suhtes. Nüüd loodetakse Saksamaale. Piltlikult öeldes on miljonimängus osalev Saksamaa kasutanud juba ära kaks õlekõrt – rahva abi ja 50:50. Alles on võimalus helistada sõbrale ehk esmalt teha õige valik koalitsioonipartneri valikus. Alustame kõigepealt sellest, et suure…
Read article
25. jaanuar 2025 Postimees , Kultuur Institutsionaalselt on see kogumik hõlpsasti haaratav. Alapealkirjade kaudu saab kiiresti aimu, «mis» on Jaak Aaviksoo – tema pilk Eestile ja elule kulgeb Tartu Ülikooli, kaitseministeeriumi, haridusministeeriumi, riigikogu ja tehnikaülikooli kaudu. Viimases peatükis vaatab ta protsesse vaba mehe pilguga. Vahest tuleb see sellest, et olen ise politoloog, mitte füüsik (ehk…
Read article
21. jaan. 2025 Ühiskond, Edasi Mind jäi kummitama üks artikkel, mida ma hiljuti lugesin ERR-i portaalist. Tekst ise sisaldas ERR-i ajakirjaniku Indrek Kiisleri kommentaari, kus ta kritiseeris vabariigi valitsuse lubadust võtta kasutusele hübriidsõja vastaseid meetmeid. Kiisler lahkas oma vaatenurgast, kuidas peaminister ja rida teisi ministreid kandsid ette võrdlemisi mõttetuid jutupunkte sellest, et valitsus kohe-kohe algatab…
Read article Politoloog Ott Lumi. Postimees 2. detsember 2024, 13:30 • Kas oleme nutikad kahanejad või hoopis rumalad kannatajad? • Kas on adekvaatne endiselt hoida kinni 20. sajandi vertikaalhalduse põhisest riigihalduse mudelist. • On valdkondi, kus peame vaatama peeglisse ja küsima, kas meil endal midagi viga ei ole. Kestliku kahanemise printsiibi avas retooriliselt 2013. aastal Eesti meedia…
Read article USA poliitiline süsteem ühes kaheparteimudeliga on peaaegu sama vana kui riik ise. Võiks küsida, kas tõesti ei ole võimalik pakkuda ka kolmandaid alternatiive? Ja miks pole seda siiani Ameerikas juhtunud? Vaidlus selle üle, milline on adekvaatne parteisüsteemi mudel, on kestnud ca 100 aastat. Esimese Maailmasõja järgse üle-euroopalise demokraatia kogemuse pealt tekkis arusaam, et mitmeparteisüsteem, ühes…
Read article
Saade “Teise mätta otsast” toob ühe mätta otsa bioloogi ja riigikogu liikme Tiit Marani ning teise mätta otsa poliitikukogemusega politoloogi Ott Lumi. Saates arutavad nad selle üle, mida on ühist inimeste parteipoliitikal ja loomade karjahierarhial. Selgeks saab seegi, milline on hea juht siin- ja sealpool inimliigi piire. ERR
Read article
Kas lasta võõrad valima, tundub olema selle poliitikasügise peateema. Pole mõtet isegi heietada, kas see on ratsionaalne teema keset majanduskriisi. Ei ole. Euroopas elavatel kolmandate riikide kodanikel ei ole reeglina hääleõigust sihtriigis, kus nad paiknevad, kuid mõned riigid lubavad neil kohalikel valimistel hääletada. Üldpõhimõte on, et hääleõigus põhineb kodakondsusel. Iga riik saab teatud ulatuses kehtestada…
Read article
Valitsuse pressikonverents Stenbocki majas. Michali valitsus on silmitsi nurjatu probleemiga. Kas see lõpeb nutulauluga või saab sellest midagi, mis läheb Eesti poliitika ajalukku positiivsena? Muidugi, poliitilise kriisi mõiste on oma olemuselt hägune. Variatsioonideks on klassikaliselt majandus- ja eelarvekriis, poliitilis-moraalne kriis, sõja või muu julgeolekuteemaga seotud kriisitüübid, identiteedipoliitika kriis (nagu seda oli pronkssõduri kaasus). Kriise saab…
Read article